Ettevõtete (nii avaliku kui erasektori) soolise tasakaalu ja palgalõhe teemad on Eestis kirgi kütnud juba aastaid. Samas sel teemal napib positiivseid muutusi. Proovime selle probleemiga tööandja poole pealt kaasa mõelda.
Huvitav tõsiasi on see, et tänapäeval alustavad noored naised oma karjääri üldiselt parema haridusega kui nende meessoost kolleegid. Lisaks saab enamik naisi tänapäeval ka kõrgema hariduse, kui on saanud nende emad ja vanaemad enne neid. Haritud naistel on paremad oskused ning see on hakanud tööturul ka laiemalt välja paistma.
Mitmed uuringud näitavad, et kui naised saavad kõrgema positsiooni, muutuvad ettevõtted kasumlikumaks. (Näiteid võib leida siit ja siit) Selline statistika aitab investoritel vaadata järjest rohkem naiste asutatud ja juhitud ettevõtete poole. Samuti paneb see ettevõtete omanikke kaaluma juhtkonna mitmekesistamist.
Kõlab hästi? Jah. Kahjuks aga enamikus töökohtades selline mõtteviis veel ei kajastu.
Eestis töötavad naised ja mehed sageli väga erinevatel ametikohtadel (on olemas n-ö meeste ametid ja naiste ametid) ning juhtide seas on naisi vaid 39%.
Lisaks – naised teenivad tänapäeval küll rohkem kui kunagi varem, kuid siiski märgatavalt vähem kui meeskolleegid. Eesti on 25,6% suuruse soolise palgalõhega endiselt Euroopa Liidu tipus. See tähendab, et Eesti naine peab keskmist tunnipalka arvestades sama aastapalga väljateenimiseks tegema Eesti mehest enam kui kolm kuud kauem tööd.